Toila - Oru koopad

Pühajõe oru järskudel kallastel leidub arvukalt Tiskre kihistu liivakivi paljandeid ja allikaid. Seetõttu võis ka vanasti esineda mitmes kohas koopaid, millest osaliselt on säilinud vaid üks - Hõbeallika koobas. See asub pargis oru parempoolsel veerul üle 5 m kõrges liivakivist kaljuseinas lossi alumise terassi all. Koopa ava on kolmnurkse kujuga, 1,7 m lai ja 1,4 m kõrge. Koopa pikkus ulatub 6 meetrini; ta kõrgus ja laius vähenevad sügavuti. Vanasi olnud koobas palju avaram ja pikem. Ta kõrge ja lai eesosa varises ligi 9 m pikkuselt sisse 1956. aastal ümbruskonnast leitud ja koopasse kokkuveetud sõjaaegse laskemoona lõhkamisel. Tõenäoliselt on varem olnud ka looduslikke varinguid, mis arvatavasti peamiselt koopa kõrgust suurendasid.Koopa tagaseinas leiduvast lõhest voolab välja raudkülm Hõbeallika oja vooluhulgaga alla 1 liitri sekundis. J. Piiper (1960) kirjutab sellest allikast järgmiste sõnadega, mis tänaseni on jäänud jõusse:"Allika vesi on nõnda selge, et koopa valvakas põhi paistab otse kui kuivana. Astusingi paha aimamata vette, mille külm embus mu illusiooni hävitas. Kristallselge allikavesi voolab sammaldunud kaljuastmetelt alla orgu, kus lehtpuude võrade varjus peitub Pühajõgi"Hõbeallika koobas ja ta allikas on pikka aega olnud üheks Oru pargi vaatamisväärsuseks. Selle ümbrus kujundati lossiaegadel romantiliseks varjuliseks puhkenurgaks. Kolmekümnendatel aastatel olevat koobast valgustanud isegi värvilised laternad. Ka nüüdisajal hoolitsetakse siin heakorra eest ja seda paigakest jalutavad vaatama paljud pargi külastajad.Kodu-uurija V. Meriste andmetel leidus Toila pargis vanasti kolm koobast. Teine koobas asus Pühajõe vasakul veerul kõrvaloru nõlvakul endise metskonnamaja ja pargivärava lähedal. Seda koobast hüüti Reokoopaks, mida vanasti muistsete sõdade ajal kasutati pelgupaigana. Seda koobas olevat vanasti kasutatud saunana, kus käidi end pesemas ja vihtlemas. Sellest allikast käidi ka vanasti vett võtmas silmarohuks. Kui aga tuli siia Jelissejev, siis jäänud see koobas unarusse ja nüüd on kinni vajunud, et selle asukohta enam ei leitagi.Kolmas koobas asus Oru pargi idaosas Neide pangas Nõiametsa all ja olevat kandnud nime: Nõiakoobas, Nõiametsakoobas või Röövlikoobas. novgorodi kroonikasse olevat kirjutatud, et 1268. aastal vürst Dimitri juhtimisel sõjakäigul Eestisse olevat nad Narva ja Rakvere vahelt leidnud koopa, kust voolanud välja allikaojad ja millisesse koopasse olevat läinud tsuudid koos varandusega peitu. Et sõjakäik toimunud talvel, siis leitud venelaste poolt lõpuks raskele olukorrale lahendus. Väikene koopaava võimaldas ju sinna siseneda ainult ühel inimesel korraga, keda kahjutuks teha oli koopasolijatel kerge. Eks ehitatud koopa suu ette lumest vettpidav vall. Tõusev vesi sundis koopasolijaid väljuma ja nad langesid sõjameeste kätte oma vara ja eluga.