NARVA KINDLUSE AJALUGU

rduaegne linn ja linnus - Tihtipeale kiputakse neid samastama , üheks tervikuks pidama. Tegelikult ei olnud aga see kaugeltki nii. Linn see oli eelkõige majanduse sõlmpunkt , turg kus kaupmehed võisid oma kaupu müüa , vahetada . Siia tulid ümberkaudsed , talupojad aga ka mõisnikud et oma saadusi müüa ja osta mida kodune majapidamine ei võinud pakkuda. Siit sai soola , rauda - siin võis müüa oma viljasaagi , kariloomi , kõike mis majapidamises üle jäi . Linnast sai ka relvi , peenemaid riideid , ehteasju . Ja siin elasid ja töötasid käsitöömeistrid kes kõiki neid esemeid valmistasid. Narva oli ka sadamakoht ja sadama tarvis pidi leiduma samuti kõiksugu ametimehi - lootse, köiepunujaid aga ka laevaomanikke ja meremehi. Linna tulid kerjama sandid ja õnne otsima needki kel teisal jalgealune tuliseks oli muutunud. Kogu see kirju , alamrahvast koosnev seltskond moodustas linna elanikkonna. Asula pidi olema küllalt suur , eelkõige aga organiseeritud - võimeline pidama korda , koguma makse , vajadusel end aga kaitsma. Seda tunnustades võis valitseja - kuningas - keiser anda asulale linnaõigused. Linnaõigused tähendasid sõltumatust kohalikust feodaalist ( kohalik maaomanik) , õigust pidada kohut , müntida raha , kehtestada kohalikke makse , pidada palgasõjaväge. Linnakodanikud olid isiklikukt vabad , pidid aga maksma makse ja kui vaja täitma sõjavaekohustust. Võimu linnas teostasid eeskätt rikkaimad - kaupmehed kellede seast valiti isekeskis linnanõukogu - Raad . Raad otsustas kõigi linnaelu küsimuste üle ja pidas kohut. Linn pidas oma teenistuses linnasulaseid - palgasõdureid. Linnus seevastu oli riigivõimu sõjaline tugipunkt. Tolleaegset Põhja-Eestit valitses kuni 1347. aastani Taani kuningas oma asehaldurite kaudu - hiljem , peale linnuse ja linna müümist Saksa Ordule - Liivi Ordu. Orduaegse Narva linnuse kõrgeimaks võimukandjaks oli foogt. Foogti põhiülesandeks oli linnuse kaitsevõime tagamine - linnuses pidi leiduma nõuetekohane varu toiduaineid - päris palju, seda oli vaja piiramise tarvis. Samuti pidi olema küllaldaselt sõjavarustust. Linnus pidi olema vajalikul arvul mehitatud. Põhituumiku moodustasid orduvennad ( Liivi Ordu oli vaimulik sõjaline ühendus) Orduvennad elasid linnuses ordueeskirjade järgi , nagu mungad olles pühendunud vaid Ordu teenimisele). orduvennad olid aadlikud kes Ordusse astudes pidid lahti ütlema oma senisest ilmalikust elust , loovutama Ordule oma vara ja pühenduma ainult ühise eesmärgi teenimisele. Neist nõudeist ei peetud aga tihti kuigi tõsiselt kinni. Orduvendi oli Narvas vähe - on teada et kui linnuses elas vahem kui 12 orduvenda valitses linnust foogt , kui aga rohkem siis veidi kõrgem ametimees komtuur. Narva linnuses oli vähem. Niisiis olid linnuses põhiliseks sõjaliseks jõuks sõjasulased - elukutselised palgasõdurid lihtrahva hulgast. Ordufoogti ülesandeks oli ka ümbruskonnast maksude kogumine. Linn ja linnus kuigi paiknesid koos , ei olnud tihtipeale kuigi heades omavahelistes suhetes. Tallinnas viis selline linnakodanike ja orduhärrade konfrontatsioon koguni relvastatud kokkupõrgeteni. Keskaja ebakindlates poliitilistes oludes pidid kumbki nii linn kui linnus , eeskätt mõtlema kaitsele. Esialgse Narva linnuse ehitamisaeg ei ole teada , kas võis see olemas olla juba muinasajal? Ka ei ole teada esialgse linnuse põhiplaan. Pärast Teist maailmasõda , restaureerimistöödel leiti Pika Hermanni torni müüride alt , varasema sõõrikujulise kaitsetorni jäänused. Võimalik et need on säilmed esialgsest kaitsetornist mis võis olla ainus kiviehitis linnuses. Sellist tüüpi näiteks on tänapäevani säilinud Kiiu tornlinnus. Keskne kaitsetorn võis olla ümbritsetud puidust kaitsetaraga. Esimene kirjalik teade Narva linnuse ehitamisest parineb Novgorodi I kroonikast - Niisiis tuli Ditman ehk Taani kuninga asehaldur Dietrich von Kivel suure väe ja rahvaga ning asus ehitama linna Narva jõele. See linn purustati ja põletati õige peatselt Nongorodlaste poolt. (Linnaks nimetame siin kindlust , tugipunkti)1277 esineb Eilard von Oberge Tallinna ja Narva kuningliku kaptenina - linnus oli niisiis olemas. 1294 a. Räägib Novgorodi I kroonika aga jälle linna ehitamisest Narva jõele ja selle kohesest põletamisest Novgorodlaste poolt. Kahjuks ei ole päris selge , kas jutt on linna või linnuse põletamisest. Võiks arvata et venelased rüüstasid linna ja põletasid selle kuid ei pruukinudki vallutada linnust. Selle aja kroonikutele oli tihti omane saavutatud edu suuremana paista lasta kui see tegelikult oli. XIII sajandi lõpul ehitati esialgne linnus aga põhjalikult umber - sellest sai nelinurkse põhiplaaniga kastell - linnus mille nurgas oli kandiline torn. Linnusega koos valmis ka eeslinnus ( põhjaküljel ). Need ehitusjärgud on põhiosas tänapäevani jälgitavad.Kandiline nurgatorn see oli praeguse Pika Hermanni eelkäija. Alguses ilmselt kolmekordne , ehitati aga mitmel korral kõrgrmaks oma lõpliku ilme ja kõrguse omandas aga alles parast Liivi Sõda 1593. aastaks. 1342 rüüstasid ja põletasid Narvat Pihkvalased - pühapäeval kui rahvas missal oli... ( katoliku jumalateenistus ) 1345. aasta - Taani kuningas Valdemar IV Atterdagi ürikus mainitakse Narvat kui linna. Samal aastal määratakse Narva ametisse kaks vaimulikku - Narva foogti aga kohustatakse kindlustama neid vaimilikke ametirüüdega ja kohase austusega , samuti pidi foogt andma neile kasutada kaks paari hobuseid et vaimulikud saaks külastada väljaspool linna elavaid koguduseliikmeid. 1345a. 29. augustil müüs Taani kuningas Põhja-Eesti ühes Tallinna ja Narvaga 19 000 hõbemarga ( 4,5 tonni hõbedat ) Saksa Ordule. 1.novembrist 1347 laks Narva Saksa Ordu haru - Liivimaa Ordu valdusse. Liivi Ordu oli vaimulik sõjaline organisatsioon ja ordulinnus pidi vastama kindlatele ehitusnõuetele. Siin pidid leiduma eluruumid orduvendadele , saal - reflektoorium , kirik. Kastell ehitatigi ümber konvendihoone tüüpi linnuseks , müürid said kõrgemad , samuti lisandus avar eeslinnus. Pikast Hermannist aga sai linnuse peatorn .Need tööd olid tehtud juba 1367a. kui taaskord venelased linna ruustasid. Siis jäid eeslinnusesse peitunud linlased puutumatta kuna seda ei suudetud vallutada - küllalt tugev oli niisiis. Kui suhteliselt kompaktse kivilinnuse ehitamine oli ordule kergesti jõukohane siis pindalalt oluliselt suurema l i n n a kaitsmine vajalike müüride ning tornidega oli kodanikele majanduslikel põhjustel raske ülesanne. Selline võimas tornidega ringmüür nagu Tallinnas jäigi Narvas ehitamatta. Linnamuur siiski oli ja müüril oli ka torne. Nimeliselt on teada vaid üks - Veskitorn. Tornide asukoht on teadmatta - linnamüür lammutati juba XVIII sajandil , mõned tornid võisid saada maetud hilisemate bastionide muldkehadesse. Tulirelvade kasutuseletulekuga kahanesid Narva linnamüüri kaitseomadused aga sootuks - 1558a. 11mail lasknud suurtükkidest linnamüüri augu , vallutasid venelased linna käigult...