Virumaa on üks Eesti varaseima inimasustusega piirkondi Eestis. üks tuntumaid keskmisesse kiviaega kuuluv leiukoht asub Kunda lähedal. Narva jõe orgus hakkasid umbes 8000 aastat tagasi elama kiviaja küttid-kalastajad. Umbes 3000 aastat tagasi laienes asustus uutele viljelusaladele piki põhjaranniku lavamaad. Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest.Esiaja rikkal ja rahutul lõpuperioodil, 10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 18.02.1268 tungisid Virumaale novgorodlased vürst Dmitri ja pihkvalased oma leedulasest vürsti Daumantase juhtimisel. 13. sajandi algul rüüstasid siin saksa ristisõdijad, 1219.-20. Ristisid rahvast taanlased, mille käigus tähendati esmakordselt üles ka külakohad ja nende suurused. Taani võim püsis Põhja-Eestis üle saja aasta. 1346 müüs Taani oma valdused Saksa Ordule. Viimane kindlustas üle 200 aasta kestnud rahuperioodi, mille katkestas 1558. aastal alanud Liivi sõda.1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid venelased jälle Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud vene vägesid. Venelased võtsid revanzhi aastal 1704, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa.Vene revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal toimus Eestis enamlaste riigipööre ning Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks. Eesti jätkas Nõukogude Liidu osana. Aga kohe kui 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment